BUSSISÕIT RAKVERRE KOOS AIRE KLUBIGA
Vaata AIRE Klubi ettekandeid ja esinejaid siit.
Registreerimine, ekspo ja hommikukohv
ETTEVÕTETE AMBITSIOON JA INNOVATSIOONI ROLL
Avasõnad
Innovatsiooni- ja ettevõtete ambitsioonitaseme tõstmine
Martti Kork, Barrus AS tegevjuht
Kuidas tõusta väärtusahelas kõrgemale?
Artur Ševtšuk, JELD-WEN EESTI AS Tehase juht
Arutelu: Ettevõtete ambitsioon ja innovatsiooni roll
Lõuna ja ekspo
TEHNOLOOGIA RAKENDAMINE TOOTMISES
Tööstusoperatsioone ja tootmisvõimekust ümber kujundavad tehnoloogiad: protsesside automatiseerimine ja robotiseerimine (ENG)
Antti Rantanen, Peakonsultant Industrial AI valdkonnas, EFESO Management Consulting
Lühiettekanded
- Millal tasub robotiseerida – ja millal mitte?
Erkki Naaris, Puidu kompetentsikeskus TSENTER robootika valdkonna juht - AIRE kogemuslugu ja EDIH-keskuste roll
Rait Valksaare, Vado Filters OÜ tegevjuht - Kuidas teadusarendusest sünnib reaalne tööstuslik väärtus?
Allan Hani, R8 Technologies operatiivjuht
- Millal tasub robotiseerida – ja millal mitte?
Paus ja ekspo
KÜBERTURVALISUS JA USALDUSVÄÄRNE TÖÖSTUS
Kuidas tavatööstus siseneb kaitsetööstusesse: võimalused ja turvanõuded uues väärtusahelas?
Tormis Saar, Go Crafti tegevjuht
Lühiettekanded
- Sild küberturbe uurimistöö ja tööstuspraktika vahel (ENG)
Shaymaa Mamdouh Khalil, TalTechi nooremteadur küberturbe uurimisrühmas - AI, robootika ja küberturvalisus tulevikutehastes ja tööstuses
Allan Puusepp, Ericssoni juhtiv süsteemiarhitekt ja globaalse tehisintellekti tippkeskuse AI-arhitekt - Energiavõrk kui tööstuse selgroog: mida tähendab digitaalne vastupidavus päriselt?
Kaarel Järveots, Sunly SCADA tiimijuht
- Sild küberturbe uurimistöö ja tööstuspraktika vahel (ENG)
Tudengiarutelu: Tööstuse kiirendid ja pidurid
Brenda Pent, TalTechi tudeng; Eleringi projektijuht
Liisbeth Tatter, TalTechi Tudeng; GPV protsessiinsener
Harry Aus, TalTechi tudeng; Formula Student Team Tallinn kapten
Kristjan Hordo, Eesti Maaülikooli tudeng; Solaride’i mehaanika tiimijuht
TÖÖSTUSE KIIRENDI 2026 VÄLJAKUULUTAMINE
VASTUVÕTT
BUSSISÕIT TALLINNASSE/TARTUSSE
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Tauno Otto
Professor of Production Engineering at TalTech
Andrei Shishkin
Researcher at Riga Technical University and Research Coordinator at MagnesiumCom
Václav Smítka
Programme Manager at AMIRES
Václav Smítka, Ph.D. is a Programme Manager of AMIRES s. r. o. in the domain of Energy, Energy Efficiency and Additive Manufacturing. He graduated from the Czech Technical University in Prague, Faculty of Civil Engineering in 2009. At the same faculty he finished his Ph.D. in 2013. As an assistant professor at the Department of Special Geodesy at FCE, CTU in Prague, he took part in many research and development programmes and projects as a coordinator as well as a member of a research team. All these projects were mainly focused on the deformation measurement methods in the field of civil engineering. He is trained and practioning the smE-MPOWER methodology for business innovation coaching.
Václav has a strong experience in preparation and management of R&D projects funded by the European Commission. Currently, he is a Project and Dissemination Manager of H2020 project SOLWATT (Solving Water Issues for CSP Plants), Dissemination Manager of H2020 project MANUELA (Additive Manufacturing Using Metal Pilot Line) and contributing to exploitation in H2020 project MOSAIC (Modular High Concentration Solar Configuration). He also supervises H2020 project WASCOP (Water Saving for Solar Concentrated Power)
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Tauno Otto
Professor of Production Engineering at TalTech
Andrei Shishkin
Researcher at Riga Technical University and Research Coordinator at MagnesiumCom
Václav Smítka
Programme Manager at AMIRES
Václav Smítka, Ph.D. is a Programme Manager of AMIRES s. r. o. in the domain of Energy, Energy Efficiency and Additive Manufacturing. He graduated from the Czech Technical University in Prague, Faculty of Civil Engineering in 2009. At the same faculty he finished his Ph.D. in 2013. As an assistant professor at the Department of Special Geodesy at FCE, CTU in Prague, he took part in many research and development programmes and projects as a coordinator as well as a member of a research team. All these projects were mainly focused on the deformation measurement methods in the field of civil engineering. He is trained and practioning the smE-MPOWER methodology for business innovation coaching.
Václav has a strong experience in preparation and management of R&D projects funded by the European Commission. Currently, he is a Project and Dissemination Manager of H2020 project SOLWATT (Solving Water Issues for CSP Plants), Dissemination Manager of H2020 project MANUELA (Additive Manufacturing Using Metal Pilot Line) and contributing to exploitation in H2020 project MOSAIC (Modular High Concentration Solar Configuration). He also supervises H2020 project WASCOP (Water Saving for Solar Concentrated Power)
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Avasõnad
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Tauno Otto
Professor of Production Engineering at TalTech
Andrei Shishkin
Researcher at Riga Technical University and Research Coordinator at MagnesiumCom
Václav Smítka
Programme Manager at AMIRES
Václav Smítka, Ph.D. is a Programme Manager of AMIRES s. r. o. in the domain of Energy, Energy Efficiency and Additive Manufacturing. He graduated from the Czech Technical University in Prague, Faculty of Civil Engineering in 2009. At the same faculty he finished his Ph.D. in 2013. As an assistant professor at the Department of Special Geodesy at FCE, CTU in Prague, he took part in many research and development programmes and projects as a coordinator as well as a member of a research team. All these projects were mainly focused on the deformation measurement methods in the field of civil engineering. He is trained and practioning the smE-MPOWER methodology for business innovation coaching.
Václav has a strong experience in preparation and management of R&D projects funded by the European Commission. Currently, he is a Project and Dissemination Manager of H2020 project SOLWATT (Solving Water Issues for CSP Plants), Dissemination Manager of H2020 project MANUELA (Additive Manufacturing Using Metal Pilot Line) and contributing to exploitation in H2020 project MOSAIC (Modular High Concentration Solar Configuration). He also supervises H2020 project WASCOP (Water Saving for Solar Concentrated Power)
Tartu-Rakvere AIRE klubi #49
Teadusest praktikasse: AI lahenduste katsetamine ettevõtetes
Helen Jõesaar, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ettevõtluskoostöö juht
Andmed: kuidas ja mille jaoks neid koguda?
Kaarel Adamson, GPV Estonia protsessiinseneeria juht
Küberrünnak ei küsi luba: õppetunnid tööstusettevõtete päriselust
Hendrik Pillmann, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi küberturbe ekspertVjatšeslav Antipenko, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infoturbe nooremteadur
Tallinn-Rakvere AIRE klubi #50 – Nutika tootmise teekonnad: partnerlusest rakendamiseni
Klubi modereerib Martin Karner, AIRE Stateegia ja rahvusvahelise koostöö juht.
nodeSWAT Mercedes-Benzi tehases: teekond partnerluseni ja AI mõju arendusele
Norman Sõnajalg, nodeSWAT äriarendusjuht
Digiteerimise tööriistad – Radius Machiningu teekond
Ahti Talts, Radius Machining OÜ tegevjuht
Avasõnades keskendutakse majanduskasvu allikatele, käsitledes, millest tekib tänapäevane majandusareng ja millised tegurid seda enim mõjutavad. Samuti tuuakse esile valdkonnad, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal arenguhüppeks ning kus peituvad tuleviku kasvuvõimalused. Lisaks vaadeldakse regionaalset rolli majanduse edendamisel, tuues näiteks Lääne-Virumaa ning arutledes, kuidas erinevad piirkonnad saavad kasvu toetada ja kaasa aidata ettevõtluse arengule.
Barrus muutis innovatsiooni ja ettevõtte ambitsioonitaseme tõstmise igapäevaseks kasvutööriistaks. Ettekandes tuuakse välja juhtimisotsused, mis suurendasid skaleerimisvõimekust, ning see, kuidas tehnoloogiate kasutamine lõi uut kliendiväärtust. Lisaks jagatakse praktilisi õppetunde ettevõtte kultuuri ja riskijulguse kogemusest, mis võivad inspireerida teisi ettevõtteid.
Ettekandes käsitletakse, kuidas tehase roll kontsernis liigub suurema lisandväärtuse ja vastutuse suunas ning milliseid pikaajalisi investeeringuid nõuab tootmise moderniseerimine ja automatiseerimine. Samuti tuuakse esile koostöö arenduskeskuste ja partneritega, mis aitab kujundada tooteid ja väärtusahelat. Lõpuks tõstetakse esile peamised õppetunnid ettevõtetele, kes soovivad väärtusahelas edasi liikuda.
Arutelus tõstatatakse küsimus, kas ettevõtted on valmis investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja tootmismudelitesse ning kui aktiivselt kasutatakse Euroopa koostööplatvorme innovatsiooni ja ekspordi kasvatamiseks. Samuti käsitletakse ringmajanduse rolli, arutledes, kas seda nähakse pigem kuluna või võimalusena uute väärtusahelate loomiseks. Fookuses on ka sektoriteülene koostöö ja selle potentsiaal liikuda kõrgtehnoloogilise innovatsiooni suunas. Lisaks vaadeldakse, kas Eesti ettevõtted suudavad väärtusahelas edasi liikuda traditsioonilisest tarnija rollist partneri ja kaaslooja positsioonile.
Technologies Transforming Industrial Operations and Production Capabilities: Process Automation and Robotisation
- How are new technologies and robotics transforming manufacturing operations and capabilities?
- What is the impact of AI and data-driven management on productivity and quality?
- How can companies accelerate the testing and implementation of new technologies?
- Which future trends are shaping the robotic and digital industrial landscape?
- Kuidas uued tehnoloogiad ja robootika muudavad tootmisoperatsioone ja -võimekust?
- Milline on tehisintellekti ja andmepõhise juhtimise mõju tootlikkusele ja kvaliteedile?
- Kuidas saavad ettevõtted kiirendada uute tehnoloogiate testimist ja kasutuselevõttu?
- Millised tulevikutrendid kujundavad robotiseeritud ja digitaalse tööstuse arengut?
Millal tasub robotiseerida – ja millal mitte?
Erkki Naarits, Puidu kompetentsikeskus TSENTER robootika valdkonna juht
Ettekandes keskendutakse praktiliste demode rollile robotiseerimise juures, tuues esile, millal demo näitab, et robotiseerimine ei too oodatud kasu, ning millal see annab piisava kindluse, et teha edasine investeering.
Digitaalsed kaksikud
Täiendamisel
AIRE kogemuslugu ja EDIH-keskuste roll
Rait Valksaare, Vado Filters OÜ tegevjuht
Ettekanne keskendub töö muutustele, mis kaasnevad automatiseerimise ja robotiseerimisega, tuues esile, kuidas need mõjutavad töötajate igapäevast tööd. Samuti käsitletakse ettevõtte soovitud tehnoloogilist hüpet ning seda, kuidas AIRE ja EDIH toetasid kiireid pilote, testimist ja tehnoloogia valideerimist. Lisaks arutatakse projektis osalemisest saadud kasu ning vaadeldakse edasisi samme ja arenguvõimalusi tulevikus.
Kuidas teadusarendusest sünnib reaalne tööstuslik väärtus?
Allan Hani, R8 Technologies operatiivjuht
Ettekandes käsitletakse, kuidas teadusarendusest tekib reaalne tööstuslik väärtus. Fookuses on algoritmide, modelleerimise ja tehisintellekti areng koostöös TalTechiga, teaduslike lahenduste rakendamine toimivateks tarkvaralahendusteks ning nende integreerimine olemasolevatesse süsteemidesse. Samuti tuuakse esile saadud kasu, sealhulgas kulude kokkuhoid, efektiivsuse kasv ja CO₂ jalajälje vähendamine.
Ettekandes heidetakse pilk sellele, kuidas kaitsetööstus on avanemas tavatööstusele, ning millised uued rollid ja võimalused tekivad. Samuti käsitletakse, miks tavatööstus võib kaitsetööstusele huvipakkuv olla ja vastupidi, ning millised infoturbe- ja usaldusnõuded määravad, kes saab kaitsetööstusele tarnida. Vaadeldakse, mida Eesti ettevõtted peavad tegema, et saada usaldusväärseks partneriks, ja miks on oluline, et küberturvalisuse standardid kehtiksid kõigile tööstusettevõtetele.
Sild küberturbe uurimistöö ja tööstuspraktika vahel (ENG)
Shaymaa Mamdouh Khalil, TalTechi nooremteadur küberturbe uurimisrühmas
Ettekandes räägitakse, mis lõhed sageli tekivad akadeemilise küberturbeuuringu ja tegelike tööstuslike keskkondade vahel, ning tuuakse esile keerukates OT-süsteemides uurimismeetodite rakendamisel tekkivad väljakutsed. Samuti vaadeldakse, kuidas tugevam koostöö akadeemia ja tööstuse vahel võib suurendada küberturbeuuringute praktilist mõju. Uurimistööst saadud kogemused illustreerivad neid väljakutseid ja rõhutavad teooria ning reaalse töö konteksti ühendamise tähtsust.
AI, robootika ja küberturvalisus tulevikutehastes ja tööstuses
Allan Puusepp, Ericssoni juhtiv süsteemiarhitekt ja globaalse tehisintellekti tippkeskuse AI-arhitekt
AI ja robootika ülikiire areng viimastel aastatel loob täiesti uued seninägematud võimalused kogu tööstusele ja tootmisele, mis tekitab lähiajal revolutsiooni, mida inimkond pole veel siiamaani näinud ega kogenud. AI ja robootika kokkusulandamisel tekivad lahendused, mis on ühtaegu paindlikud ja intelligentsed nagu inimene, kuid samas väga kuluefektiivsed ning äärmiselt hästi skaleeritavad laias mahus. Sellised tormilised tehnoloogia arengud tekitavad ka paljusid väljakutseid just küberturvalisuse osas, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata tulevikutehastes. Käesolev ettekanne annab põgusa visiooni ja teekaardi kuidas selles meeletus tempos arenevas maailmas hästi ja edukalt orienteeruda.
Energiavõrk kui tööstuse selgroog: mida tähendab digitaalne vastupidavus päriselt?
Kaarel Järveots, Sunly SCADA tiimijuht
Ettekandes keskendutakse kriitiliste taristusüsteemide töökindlusele ja riskidele, käsitledes, millised on tegelikud tagajärjed energiapargi juhtimissüsteemi rikke või küberintsidendi korral. Tuuakse esile IT- ja OT-süsteemide eraldamise olulisus, rõhutades, et tegemist ei ole pelgalt hea tavaga, vaid hädavajaliku sammuga süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamisel. Samuti vaadeldakse, kuidas kujundada vastupidavaid süsteeme, mis arvestavad rünnakute paratamatusega ning on üles ehitatud eeldusel, et ohud realiseeruvad, mitte ei jää pelgalt teoreetiliseks võimaluseks.
Tudengiarutelus keskendutakse Virumaa potentsiaalile saada Baltikumi järgmise tööstusinnovatsiooni keskuseks ning arutatakse, mis takistab ettevõtteid tehnoloogiatesse julgesti investeerimast. Samuti käsitletakse, kas Eesti tööstus suudab murda välja allhanke rollist, milline on digitaliseerimise tegelik mõju konkurentsivõimele ning kas usaldus ja kübervastupidavus võivad saada uueks kvaliteedimärgiks. Lisaks arutatakse robotite mõju tööjõupuudusele ja ettevõtete erinevustele ning inseneride järelkasvu tähtsust tööstusettevõtete konkurentsivõime tugevdamisel.